Sügise silmad

Sügise silmad Veepeeglist vaatavad salajased sügise silmad- muutlikud, petlikud- nõnda kui jahedad ilmad! Tugev sügistuul ka ei küsi kui sooja vajad, või see, et ilm kaunis püsiks, astudes alleel,on loigud. Ja märjad lehed teel. Natuke kurvaks teeb see. Kuid äkki- on päike! Nii eredalt särab! Kuldses helduses on avali sügisevärav! Kullasära kukub kõlinal Sügise maale! Valab vihmase valguse õitesärale,varte vahele- lõhnava roosi saadab unele, vihmapärlid veeremas kaissu ja lehele. Luule Siniroht