Kallis hoia,armasta

Kallis, hoia mind, kui maailm kaob mu ümbert, kui mu naeratus on peidus pisarate all. Kui ma vaikin, ära arva, et ma tunnen vähem, vahel sõnad lihtsalt surevad mu huultel. Ma ei luba olla alati su päike, vahel langeb minu sisse pikk ja pime öö. Siis mu käsi otsib sinu oma vaikselt, sest su kõrval pole hirmul enam võimu mu üle. Ja kui ma ise ennast enam üles leida ei suuda, siis tuleta mul meelde, et sa armastad ka nõrkuses. Ära lase mu hirmudel me vahel müüri luua, hoia kinni minust, kui ma ei oska muud kui murduda. Kallis, hoia, armasta mind, kaitse mind ka tormituulte eest. Armasta ka siis, kui minus on vähem valgust, vähem päikest. Ära loobu meie loost iial, ära lase käest mu südant. Kui ma enam ise meid ei kanna, ole sina see, kes kannab meid. Kallis, hoia, armasta mind, nagu mina hoian sind. Sest iga kord, kui silma sulle vaatan, armun uuesti ma sinusse. Ma usaldan su hoolde oma hapra hinge, kõik need pooled endast, mida peidan teiste eest. Sinu pilgus leian rahu, sinu puudutuses kodu, nagu oleks sa mind oodanud me elu algusest. Ja ma tean, et armastus ei ole ainult päike, vaid ka vihm, mis meie aknaid peksab öös. See on jääda, kui on raske, mitte pöörata selga, olla kaks, kuid üks ka kõige raskemas. Kui su õlgadel on raskus, toetan sindki, sest ei taha ainult võtta — tahan sulle endast anda kõik. Kui kord sinu silmis kustub sära, olen seal, hoian sind ja sosistan: „Me saame hakkama.” Kallis, hoia, armasta mind, kaitse mind ka tormituulte eest. Armasta ka siis, kui minus on vähem valgust, vähem päikest. Ära loobu meie loost iial, ära lase käest mu südant. Kui ma enam ise meid ei kanna, ole sina see, kes kannab meid. Kallis, hoia, armasta mind, nagu mina hoian sind. Sest iga kord, kui sulle silma vaatan, armun uuesti sinusse. Kui ma pole enam see, kes su südame kord võitis, kas sa näed siis minu sees seda armastust, mis jäi ? Kui mu tiivad väsivad ja ma kukun poolel teel, kas sa võtad minu käe ega lase lahti veel ? Ma ei vaja täiuslikku, ma ei otsi veatut meest. Tahan südant, mis ei põgene, kui elu kisub meid käest. Kallis, hoia, armasta mind, kaitse mind ka tormituulte eest. Armasta mind kõigis hetkedes, ka siis, kui ma ei armasta end. Ära loobu meie loost iial, ole minu kõrval elu lõpuni. Kui ma enam ise meid ei kanna, siis ma usun — sina kannad meid. Kallis, hoia, armasta mind, ma usaldan su hoolde kõik. Oled saatus, oled tunne, oled minu südame kõige sügavam soov. Ja kui homme jälle silma sulle vaatan, tean, et armuksin veel kord. Kõigi elude ja aegade sees valiksin su uuesti… Kallis, hoia mind. Armasta mind. Ära lase lahti meist.