Las ma hoian Sind

Su tõsine olek, su väsinud pilk, justkui oleks kogu maailm su õlgadel. Kuid mina näen sinna, kus teised ei näe, üht südant, mis igatseb armastust veel. Ma näen su naeratust peidus su sees, su vaikseid unistusi, su soove ja hirme. Ja tahaksin olla see inimene su teel, kes muudab su pisarad soojuseks silmis. Sa ei pea olema tugev mu ees, ei peitma neid haavu, mis kannad sa sees. Ma ei otsi inglit, ei veatut meest, ma tahan sind ennast — su südant ja ühist teed. Las ma hoian sind nii, nagu pole sind hoitud, las ma näitan, et armastus võib olla ilus. Las ma suudlen su haavu, mis ammu on loodud, kuni sa enam ei kahtle, kui kallis sa oled. Las ma armastan sind nii palavalt veel, et sa tunned end hoituna mu teel. Sa oled kaotus neile, kes sind ei näinud, sa oled mu ime, kes lõpuks mu ellu on jõudnud. Nad nägid su vigu, su eksimusi vaid, ei vaevunud märkama südant su sees. Nad jätsid su üksi, kui vajasid käsi, ma hoiaksin sind, kui sa murdudki veel. Kuid keegi meist pole ju veatu siin, ka minul on minevik, varjud ja vead. Ma pole ingel, ei luba ma taevast, kuid annan kõik selle, mis päriselt suudan. Ma ei saa kustutada su eilseid haavu, ei muuta neid päevi, mis tegid sul haiget. Kuid võin olla kõrval, kui hommik taas koidab, ja armastada sind ka siis, kui on raske. Sa ei pea mu armastust välja teenima, ei pea olema keegi, kes sa pole. Ma tahan päris sind koos haavade ja lootusega, ka neid külgi, mida sa varjanud oled. Las ma hoian sind nii, nagu pole sind hoitud, las ma näitan, et armastus võib olla ilus. Las ma suudlen su haavu, mis ammu on loodud, kuni sa enam ei kahtle, kui kallis sa oled. Las ma armastan sind nii palavalt, et sa tunned end hoituna mu teel. Sa oled kaotus neile, kes sind ei näinud, sa oled mu ime, kes lõpuks mu ellu on jõudnud. Sa tulid siis, kui ma enam ei otsinud, kui olin lootuse endas sulgenud. Sa tulid nii vaikselt, kuid kõik minus muutus, justkui oleks mu süda sind ammu juba tundnud. Ja nüüd, kui ma vaatan su silmadesse, ma mõistan, miks kõik need teed tõid meid siia. Ma ei tea, mida homne meile toob, kuid täna ma tean — sind ma tahan hoida. Sa oled mu maailm, mu rahu, mu tuli, mu kõige ilusam tunne, mis minuni tuli. Kui elu on murdnud su tiibu, siis puhka mu kõrval… ma olen su ees. Las ma hoian sind nii, nagu pole sind hoitud, las ma näitan, et armastus võib olla turvaline. Las ma armastan sind ka siis, kui oled väsinud, kui sa ise ei usu, et väärt oled head. Las ma armastan sind nii palavalt veel, las mu käed olla koduks su rändaval teel. Sa pole su minevik, sa pole su vead, sa oled palju enamat, kui ise sa tead. Ja kui kogu maailm sind kord jälle ei mõista, siis vaata mu silmi — ma näen sind päriselt. Ma ei luba, et elu ei tee meile haiget, kuid luban, et armastan sind ausalt ja päriselt. Sa tulid siis, kui ma lakkasin otsimast… ja leidsin su südames selle, mida olin otsinud kaua. Las ma hoian sind… Las ma armastan sind… Nii, nagu oled alati väärinud.