Kui oleksid jäänud

Sa tulid mu ellu siis, kui ma ei tundnud ennastki. Mu silmades olid tormid, mu südames liiga palju vaikust. Sa nägid mind läbi pragude, kuigi mina ennast ei näinud. Sa tahtsid parandada mu haavu, aga mõni haav vajab lihtsalt aega. Sa armusid minusse siis, kui ma olin ainult pool endast. Aga kujuta ette, mis oleks juhtunud, kui oleksid näinud mind päriselt… Kui sa oleksid jäänud, veel natuke kauemaks. Kui sa oleksid kuulanud mind, mitte neid hääli meie ümber. Kui sa oleksid jäänud, oleksid näinud päris mind. Mitte seda tüdrukut, kes oli katki ja kadunud. Sa oleksid näinud, kui palju armastust ma kannan. Aga sa läksid enne, kui ma jõudsin sulle näidata. Ma ei taha armastust, mis annab alla, kui läheb raskeks. Ma tahan kedagi, kes jääb, kui kogu maailm ütleb „mine“. Ma tahan armastust, mis usub mind üle kõigi häälte. Mis valib minu ka pimedas — ja jääb… kõige kiuste. Sa kuulasid nende sõnu, kes ei tundnud minu lugu. Lasid võõrastel otsustada, mida sinu süda tundis. Kas see tunne oli päriselt tugev või ainult hetk, mis sind puudutas? Sest kui armastus on päris, ei tohiks ükski sosin seda murda. Sa ütlesid, et mõistad mind, aga sa ei jõudnud lõpuni. Sa nägid mu kõige tumedamat poolt ja otsustasid, et seda on liiga palju. Aga mina oleksin jäänud. Isegi siis, kui oleks valus. Sest armastus ei ole ainult päikesepaiste — mõnikord tuleb armastada läbi tormi. Kui sa oleksid jäänud, oleksid näinud päris mind. Mitte seda tüdrukut, kes oli katki ja kadunud. Sa oleksid näinud, kui palju armastust ma kannan. Aga sa läksid enne, kui ma jõudsin sulle näidata. Ma ei taha armastust, mis annab alla, kui läheb raskeks. Ma tahan kedagi, kes jääb, kui kogu maailm ütleb „mine“. Ma tahan armastust, mis usub mind üle kõigi häälte. Mis valib minu ka pimedas — ja jääb… kõige kiuste. Võib-olla ühel päeval sa mõistad, mida ei näinud. Et see, keda sa tundsid, polnudki kogu mina. See olin mina, kes üritas ellu jääda. Mitte mina, kes oleksin sinu kõrval olnud. Ja võib-olla siis küsid endalt — „Mis oleks saanud… kui ma oleksin veel vaid veidi oodanud ?“ Kui oleksid uskunud mind… Kui oleksid sulgenud teiste suud… Kui oleksid kuulanud südant… Kui oleksid lihtsalt jäänud… Siis oleksid näinud päris mind. Kõike seda, mida varjasin. Kõiki neid värve enda sees, mida ma veel ise ei osanud näha. Ma ei taha armastust, mis kestab ainult headel päevadel. Ma tahan kedagi, kes ütleb: „Ma olen siin. Me saame sellest läbi.“ Ma tahan armastust, mis ei küsi maailmalt luba. Mis ei lase võõrastel meie vahele tulla. Ma tahan kedagi, kes valib mind ka kõige hämaramal ajal. Mitte ainult siis, kui mind on lihtne armastada. Sa ei jäänud piisavalt kauaks… et teada, keda sa armastasid. Võib-olla sa armastasid ainult seda versiooni minust, keda ma ise kaotamas olin. Sest kui sa oleksid jäänud… oleksid ehk lõpuks näinud — mina ei olnud kunagi liiga palju. Sa lihtsalt ei jäänud piisavalt kauaks.